"Brenda Purtsak töötab kehalise abstraktsiooni väljal, viies seda õrnalt ja tasahilju somaatikast kaugemale. Vaataja ei asetse mitte kehalise kogemuse sees, vaid ta on asetatud vahealale. Tunne on nagu surnukuuris, täieliku tähelepanuga lahkamislaual toimuval, ent ollakse teravustatult teadlik ka ruumist enda ümber. Lahkumise ihuline tasand on hoolikalt valitud materjalide ja hella lähenemise kaudu maalipinna tekstuuridele esitatud superpositsioonina. Teadlik nii enda materiaalsusest kui ka millestki suuremast selle taga. Ning jonnakalt väites kogu oma olemisega, et materiaalsusest suurem pole võimalik materiaalsuseta. Ainuvõimalik viis jõuda metafüüsikani ainese kaudu: läbi liha sünnib vaim.
Kuid teostega astutakse materiaalsusest vaid sammu võrra kaugemale, orientiir on reaalsel. Tinglikult võib väita, et Purtsaku teosed saavad edukalt hakkama deleuze’iliku mõttevormeli „organiteta kehad“ ümberpööramisega: meie ees on kehadeta organid. Maaliliste tehnikate jouissance – õlipulgale omane rabe joon, kipsiga kontrastne värvi läikiv pigment – hõõrub vastu kujutatu enda vägivaldset tähendusetust. Teostele lisatud tekstiosa romantilis-õhkava tooniga tahetaks otsekui kogemust ennast ankurdada. Inimlikustada. Kuid kehalisuse jõhker esitus – kirg, tülgastus ja kohutav ilu – annab installatsioonile umbisikulise afektiseisundi. Posttraumaatilise kujuteldamatu tühjuse. Tekst jääb haledaks, lömastatavaks osiseks maalide enda kirjeldamatu ja puhta endakssaamise kõrval." (Lõik arvustusest. "Kehastumine teiselpool elu", autor Aleksander Metsamärt.)
Loe rohkem:
"Alasti" näitusevaade (2022)