Purtsaku teosed, olles samal ajal nii grotesksed kui ka köitvalt abstraktsed, tekitavad tunde, et tegelikult oleks vaja sügavamat suhet oma kehavedelike, arm- ja lihaskudede, siseorganite, kõiksugu kanalite ja membraanidega – et me ei pööraks vastikustundest pead ära või ei hakkaks naerma. Inimene vajab ausamat, tähenduslikumat ja laiahaardelisemat kehatunnetust – vahetumat suhet kõige selle kehalisega, mis teeb tema eksistentsi võimalikuks. (Lõik Sorbi artiklist, autor Annika Toots, https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/sisseloige-ja-traagelniit/?fbclid=IwY2xjawGWKbtleHRuA2FlbQIxMAABHZQiLZaTAGXPSAE8rUuzvG4ZYqrFc_RG1G9t04K7P8zqeLX4qdLg7py-Qg_aem_SlJQr6CAH-HZsVclnvr00w )
Foto/Photo: Roman-Sten Tõnissoo